Igasugust riknemist põhjustavad mikroobid ehk pisikud.Mikroobid on üliväikesed paljale silmale nähtamatud taimse või loomse päritoluga elusolendid, neid saab näha vaid mikroskoobi all. Mikroobid avastati XVII sajandi lõpul. Üks mikrobioloogia teerajajaid oli Louis Pasteur, kes uuris toiduainete riknemise põhjusi ja leidis, et toit säilib pärast läbikuumutamist paremini, kuna mikroorganismide elutegevus aeglustub Tema järgi kutsutaksegi toiduainete lühiajalist kuumutamist säilivusaja pikendamiseks pastöriseerimiseks. Mikroorganisme uuriv teadus on mikrobioloogia. Mikroobe on looduses väga palju, neid leidub õhus, pinnases, taimedel, inimeste ja loomade organismis ja nahal.
Mikroobivabaks loetakse vaid pooluste jääd, süvavett ja kõrgemaid õhukihte.
Eriti palju mikroobe leidub koristamata ja halvasti tuulutatud ruumides, mustadel nõudel ja kätel.
Väiksuse tõttu on seletatav mikroobide kiire edasikandumine tuule, tolmu, kärbeste, mustade käte vm.kaudu.
Mikroobe saab vaadelda mikroskoobi all 500...1000-kordse suurendusega. Mikroobide keha on enamasti üherakuline, nad paljunevad pooldumise või pungumise teel kuni 3 korda tunnis. Soodsates tingimustes võib üks mikroob anda ööpäevas miljardeid järglasi. Kujult on mikroobid väga erinevad: kera-, kepi- ,kruvikujulised vms. Hallitusseened on niidikujulised, põimudes moodustavad nad niidistikke, mis on paljale silmale nähtavad hallitusena.
Mikroobid jaotatakse mitmeteks rühmadeks: algloomad, seened, bakterid, spiroheedid, riketsiad, viirused.
Inimese seisukohalt jagunevad mikroobid kahjulikeks ja kasulikeks.