Mittebakteriaalse päritoluga toidumürgistused tekivad toiduainetesse sattunud orgaaniliste või anorgaaniliste mürkide toimel.

Tungalteramürgistus

Tungaltera on kõige sagedamini rukkipeades esinev seenparasiit, mis läheb terade peeneksjahvatamisel teraviljasaadustesse. Tungaltera sisaldab mürgiseid alkaloide, mis küpsetamisel ei hävine ja ei muutu kehjutuks ka pikemaajalisel säilitamisel. Teraviljasaaduste kaudu võib mürk sattuda inimese organismi ning põhjustada mürgistuse. Mürgistus võib tekitada veresoonte kahjustusi, krampe. Tungaltera mürgistuse vältimiseks tuleb jahutööstuses rakendada süstemaatiliselt laboratoorset kontrolli. Tungalteramürgistust esineb harva.



Solaniinimürgistus

Solaniin on mürgine aine, mida sisaldub roheliseks tõmbunud kartulis, kartuli idudes ja rohelistes tomatites. Rohekaks ei tõmbu kartul mitte ainult päikese, vaid ka elektrivalguse mõjul hoidlas või poes. Maitselt on sellised kartulid kibedad. Kaupluses tuleks vaadata, et kartul ei jääks kauaks seisma, need tuleb vahepeal katta valguse eest ja roheliseks tõmbunud kartulid tuleb müügilt kõrvaldada.
Kartulid tuleb hoolikalt idudest puhastada, lõigata ära rohelised kohad. Kuumutamisel mürgine aine solaniin ei lagune, nii et roheline kartul on mürgine ka pärast keetmist.
Solaniin mõjub närvisüsteemile, võib põhjustada kõhuvalu, hiljem ka peavalu ja kõhulahtisust.



Mürgistused luuviljaliste tuumadest

Mürgistuse võib põhjustada suurel hulgal (100...200 grammi) ploomi-, kirsi-, aprikoosi-,virsikukivide ja mõrumandlite söömine, sest need sisaldavad amügdaliini, mis seedetraktis lagunedes moodustab sinihapet.



Seenemürgistused

Raskeid ja isegi surmavaid mürgistusi tekitavad kärbseseened, eriti valge kärbseseen. Seenemürgistus võib väljenduda närvisüsteemi kahjustusena, seedekorratusena või verekahjustusena. Et enamik seenemürke keetmisel hävib või läheb üle keeduvette, on tarvis mürke sisaldavaid söögiseeni enne toiduks valmistamist rohkes vees kupatada ja kupatusvesi ära valada.

Kliki pildil, et näha seda suuremalt

Mürgistus raskemetallidest

Toiduainetesse ja toitudesse võivad raskemetallid (plii, vask, tsink) sattuda nõudest, kus toitu valmistatakse või säilitatakse. Toiduvalmistamisel ei tohi kasutada vask- ja tsinknõusid, tsinkplekist ämbris tohib hoida ainult joogivett.
Karbikonservide säilivusaja möödumisel tuleb teha keemiline analüüs raskemetallide soolasisalduse kindlakstegemiseks.
Pliiühendeid sisaldavad autode heitgaasid, seega ei tohi maanteede äärest korjata marju või kasvatada seal köögivilja.
Tööstusjäätmed on saastanud vee, seega võib kaladesse koguneda ohtlikke kemikaale- kaadmiumit, elavhõbedat.
Enamik taimekahjurite hävitamiseks kasutatavaid preparaate on mürgised ka inimesele, seepärast tuleb puuvilju ja marju enne söömist voolava vee all pesta.