Toiduinfektsioonid (toidunakkused)

Infektsiooni erinevus toidumürgistusest:

  • kandub edasi vahetu kontakti teel;
  • haigestumist põhjustab suhteliselt väike kogus mikroorganisme;
  • pikem peiteperiood;


Nakkuskolleteks on haiged inimesed ja loomad. Soolenakkuse tekitajad levivad väljaheidetega, piisknakkused väljahingatava õhuga, süljega, tolmuga jms.
Mikroorganismide organismi pääsemise teed on väga erinevad. Nakkusteedeks võivad olla nii nahk, limaskestad kui ka seedetrakt.

IMMUUNSUS

Organismi mittevastuvõtlikkust või tõve-kindlust patogeensete (haigusttekitavate) mikroorganismide ja nende mürkainete suhtes nimetatakse immuunsuseks. Immuunsus võib olla loomulik ja kunstlik. Loomulik immuunsus tekib pärast põetud nakkushaigust või on sünnipärane. Kunstlik immuunsus tekitatakse profülaktiliste kaitse-süstimistega (vaktsineerimisega).

Soolenakkuste levitamisel on erakordselt suur osa kärbestel. Nad toituvad roiskuvatest toidujäätmetest, sõnnikust jne. Sealjuures kleepuvad kärbse karvakestega kaetud keha külge eritiste ja jäätmete osakesed koos mikroorganismidega. Hiljem toiduainete ja toidunõudega kokku puutudes jätavad kärbsed nende pinnale patogeenseid mikroobe ja soolenugiliste mune. Ühe kärbse järeltulijate arv suve jooksul võib ulatuda mitme miljardini.


Kliki pildil, et näha seda suuremalt

Ka hiired, rotid jt. närilised on terve rea haigusttekitavate bakterite kandjad.

Inimene võib nakatuda keetmata piima ja piimasaadusi, toorest või pooltoorest liha ja pooltoorest muna tarbides. Kui hügieeninõudeid ei täideta, levib nakkus ka toore lihaga kokku puutunud inventari kaudu.

Euroopas tehtud uurimuste kohaselt tekitavad kuni kolmandiku toidumürgistudtest linnuliha ja kanamunad. Teisel kohal on liha ja lihatooted. Pealtnäha kergestiriknev kala on tervisehädades süüdi vaid 10% juhtudest, piim ainult 3% juhtudest.


Kliki pildil, et näha seda suuremalt

Toidunakkuse tekitajad säilivad ja paljunevad hästi toiduainetes (piim, köögiviljad). Haigustekitaja võib sattuda inimese organismi pesemata aed- ja puuviljade söömisel, ka mustade käte, toidu või vee kaudu. Kuna mikroobid ei muuda toiduaine välisilmet ja palja silmaga ei ole nad nähtavad, siis nende olemasolu saab määrata ainult bakterioloogilise analüüsiga. Tuntumad toidunakkused on düsenteeria e.shigelloos, kampüloos, listerioos.