piim-ja-piimatooted

Õpiobjekti tutvustus


Piim on esimene toit, millega me sündides kokku puutume, ta on naturaalne ja loomulik toiduaine. Piim on kõrgväärtuslik toiduaine, tema koostisse kuuluvad kõik inimorganismi normaalseks arenguks vajalikud toitained: valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid ja fermendid. Nimetatud toitained on inimesele sobivas vahekorras ja hästi omastatavad.

Käesoleva õpiobjekti eesmärgiks on anda ülevaade Eestis müüdavatest piimatoodetest, enamus neist on ka Eestis toodetud.  Käsitletud on piimatoodete valmistamist, toiteväärtust, keemilist koostist ja säilitamisnõudeid kogu sortimendi ulatuses. Õpiobjekti loomisel on kasutatud Eesti piimatöötlejate kodulehekülgi. Meie vabariigi suuremad piimatöötlejad on: Valio Eesti AS, Tere AS, Maag Piimatööstus AS, PÜ E-Piim, AS Saaremaa Piimatööstus, Võru Juust AS, Vigala Piimatööstus.  On ka väga tublisid väiketootjaid: Pajumäe Talu, OÜ Luke Farmimeierei, AS Saidafarm, Nopri Talumeierei, Esko Talu.

Õpiobjekt on mõeldud eelkõige müüja kutset omandavatele õppuritele, et nad oma tulevases töös oskaksid paremini nõustada ostjat piimatoodete osas ja hinnata piimatoodete toiteväärtust.

Õpiobjekt kuulub kaubanduserialade riikliku õppekava 12.moodulisse “Kaubaõpetus” teema “Toidukaubaõpetus” alateemasse “Piim ja piimatooted” mahus 0.25 õn.

Küsimuste puhul võib pöörduda aadressile endlajoosu@hot.ee.

 

Piim sisaldab täisväärtuslikke valke 2,7...3,8%. Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtuslikud, sest nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei suuda valmistada. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, väiksemal hulgal leidub  ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub (juustu ja kohupiima tootmine).

Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (alla 37ºC). Piimarasv on väga tervislik temas leiduva A ja D vitamiini allikana, viimane on vajalik ka piimast saadava kaltsiumi omastamiseks.  Väiksemad lapsed võiksid juua 3,2% või 3,5% rasvasusega piima, rasvavaba piim sobib  ainult täiskasvanuile.

Süsivesikutest on piimas kuni 5% laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks. Sellel omadusel põhineb hapupiimatoodete valmistamine.

Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses.

Vitamiinidest on piimas A, D ja E vitamiini ning karotinoide (annavad võile kollase värvuse). Suvine piim on vitamiinirikkam, vitamiinisisaldus oleneb ka söödast.

Fermente sisaldab rohkem äsjalüpstud piim. Fermendid lagundavad valke, rasvu ja süsivesikuid. Kuumutamisel fermendid hävivad.

Vett sisaldab piim keskmiselt 88%, kuivaineid kokku 12%. Piim on organismi poolt peaaegu täielikult omastatav.

Peale lehmapiima tarvitatakse toiduks ka teiste loomade piima, nende keemiline koostis on lehmapiimast erinev.


 

 

Piima koostis ( %)

Imetaja liik

vesi

rasv

kaseiin

vadaku-valk

laktoos

tuhk

inimene

87,3

4,6

0,4

0,7

6,8

0,2

lehm

87,1

4,0

2,8

0,6

4,8

0,7

pühvel

82,7

7,8

3,2

0,6

4,9

0,8

kits

86,9

4,5

2,6

0,6

4,6

0,8

lammas

82,1

7,6

3,9

0,7

4,8

0,9

hobune

88,8

1,6

1,6

1,4

6,2

0,4

põhjapõder

66,7

18,9

8,6

1,5

2,8

1,5

eesel

88,5

1,5

1,1

1,0

7,4

0,5

kaamel

86,3

4,0

2,7

0,9

5,4

0,7

 

 

Piim on soodne keskkond mikroobide arenguks, mille tulemuseks on piima riknemine. Piima töötlemise eesmärk on kahjulike mikroobide tegevuse tõkestamine.

Piimatööstuses toimub piima filtreerimine, pastöriseerimine,homogeniseerimine,  normaliseerimine ja pakendamine.

Filtreerimise käigus eraldatakse mehhaanilised lisandid.

Toorpiima ehk töötlemata piima kauplustes ei müüda. Toorpiim on küll väärt toiduaine, sest tema biokeemiline koostis (vitamiinid, fermendid jm.) on säilinud muutumatul kujul, kuid tema riskifaktoriks on erinevate bakterite esinemine.

Pastöriseerimine on piima kuumtöötlemine keemistäpist madalamatel temperatuuridel. Pastöriseerimist kasutatakse eesmärgiga minimeerida patogeensetest mikroorganismidest tingitud võimalikku ohtu tervisele. Selline kuumtöötlemine põhjustab minimaalseid keemilisi, füüsikalisi ja organoleptilisi muudatusi toiduainetes. Piima pastöriseerimine võib toimuda temperatuuril 63...65ºC 30 minutit, temperatuuril 71...73ºC 15...20 sekundit või üle 80ºC mõni sekund. Toodetakse ka kõrgpastöriseeritud piima, mille rahvusvaheline koodnimetus on UHT piim (ultra high temperature). UHT piima on termilise töötlemise käigus kuumutatud 1...2 sekundit temperatuuril 135ºC. Kõrgpastöriseeritud piima maitse sarnaneb keedetud piimale.  Sellise töötlemisega garanteeritakse kõikide piima riknemist põhjustada võivate bakterite hävimine, hävivad ka piima kalgendumist põhjustavad bakterid. Töötlemise järel pakendatakse UHT tooted koheselt aseptilistes tingimustes  (steriilses, mikroobivabas keskkonnas). UHT tooted säilivad avamata pakendis vähemalt 3 kuud ja avatult külmkapi reþiimil 7 päeva.

Homogeniseerimise eesmärgiks on muuta piim rasvakihivabaks ja valgemaks. Homogeniseerimise protsessis surutakse umbes 60ºC kuumutatud piim suure survega läbi sõela lõhustades rasvaosakesed väga väikeseks.

Normaliseerimine on piima rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele. See toimub rasvata piima ehk lõssi lisamisega.

Piima pakendamiseks kasutatakse kile-,tetra-ja purepakendeid mahutavusega 0.5, 1.0 ja 1.5l ningplastpudeleid 1.0l (AS Maag Piimatööstus Farmi piim).  Vastavalt Toiduseadusele kannab piimatoote pakend alati Tervisemärki. Tervisemärk näitab toidu ja selle valmistamiseks kasutatud toidutoorme ning asjaomase käitlemisettevõtte vastavust Toiduseaduse poolt esitatud hügieeninõuetele.



Description: Description: Description: SID.gif

 

Piima võib liigitada töötlemise, rasvasisalduse ja lisandite alusel. Eesti piimatööstused väljastavad eranditult pastöriseeritud või kõrgpastöriseeritud ning normaliseeritud piima. Kauplustes on müügil piimad rasvasisaldusega 2,5%, 3,5%, 1,8% ja rasvata piim ehk lõss.

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image002.jpg


Kõrgpastöriseeritud piima toodab Tere AS järgmiste nimetuste all:

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image003.jpg




Funktsionaalse toidu  valdkonda kuulub dr.Hellus piim 2,5% (Tere AS)  - lisatud probiootilisi piimhappebaktereid Lactobacillus  fermentum ME-3 (Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Probiootikumid on organismi sisseviidavad kasulikud bakterid. ME-3 omab kaitsvat toimet mitmesuguste soolehaiguste korral, parandab soole limaskesta seisundit, väldib infektsiooni levikut. ME-3 pakub kaitset ka veresoonte lubjastumise vastu.

 


Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image004.jpg

 


Valio Eesti AS toodab Hyla sarja tooteid, mis sobivad inimestele, kellel esineb laktaasipuudulikkus. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab piimas ja piimatoodetes sisalduva laktoosi ehk piimasuhkru organismis imenduvasse vormi. Laktaasipuudulikkuse korral jääb laktoos imendumata ja see põhjustab vaevusi inimese soolestikus (gaasid, kõhu paistetus, kõhulahtisus). Valio Alma piim 1,5% Hyla sisaldab laktoosi alla 1g 100 g toote   kohta. 

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image005.jpg


Valio ZERO LACTOSE 1.5% on väherasvane piimajook, mis on laktoosivaba.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image006.jpg

 

Kitsepiim on valgem kui lehmapiim ja tal on tugevam maitse. Kitsepiimas on rohkesti A-vitamiini, samuti B1 ja D vitamiini, palju kaaliumi, kaltsiumi ja fosforit, pisut vähem on kolesterooli kui lehmapiimas. Kitsepiima kasutatakse nagu lehmapiimagi.  Kitsepiimast võib abi olla piimaallergia puhul, kui on tegemist valguallergiaga, suhkruallergia puhul tavaliselt mitte. 

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image007.jpg

 


Rõõsk koor saadakse piima separeerimisel ja kujutab endast piima rasvarikast osa. Suur osa rõõska koort kulub piimatööstuses või valmistamiseks, osa hapendatakse (saadakse hapukoor) ning osa läheb pastöriseeritult müüki kohvi-või vahukoorena. Eestis on müügil kolme erineva rasvasusega koort: 10-, 35- ja 38%-line. Tere AS toodab Mumuu kaubamärgi all toodet“ Kohvi peale“, mis on kohvikoore asendaja rasvasisaldusega 8%. Toode on valmistatud kooritud piimast, millele on lisatud hüdrogeenitud taimset rasva ja  lisaaineid, mille abil muudetakse toode kooresarnaseks.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image008.jpg

 


Piimakonservid on kondenseeritud piim ja kuivatatud piimatooted.


Kuivatatud piimatooted saadakse tooraine kuivatamisel s.t. toorainest eraldatakse vesi. Nii saadakse toode, mis on madala niiskusesisaldusega(max.5%) ja on oluliselt pikema säilimisajaga kui joogipiim, transportimine on mugavam,transpordikulud väiksemad. Peale piima kasutatakse tooraineks ka rõõska koort, lõssi, petti, vadakut ja saadakse vastavalt koore-, lõssi-,peti-või vadakupulber. Kinnises pakendis võib piimapulbrit säilitada toatemperatuuril, kuid avatud pakendi võiks asetada külmikusse. Kuivatatud piimatooteid kasutatakse lastekontsentraatides, kondiitritoodetes, jäätise valmistamisel, vorstitööstuses. Segades piimapulbrit sooja veega, saame taastatud piima, mida saab kasutada nagu tavalist piima. Kohvi valgendamiseks mõeldud pulbritesse on lisatud aroomi-ja maitseaineid ning taimeõli.

 


Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image009.jpg

Piimapulber

 


Kondenseeritud piima ehk kondenspiima valmistamisel tooraine tihendatakse (kondenseeritakse) s.t.aurutatakse vaakumaparaadis, mille käigus eraldub suur osa vett (vähemalt 60%). Konserveerimise eesmärgil lisatakse suhkrut, nii saadakse veniva konsistentsiga magus toode. Valmistatakse ka suhkruta kondenspiima- selline toode steriliseeritakse peale taarasse villimist.

Kondenspiima kasutatakse kookide, tortide, kompvekkide valmistamisel, kohvi maitsestamisel.

Eestis toodab kondenspiima Polven Foods OÜ, valmistatakse kaht erinevat toodet: kondenspiim suhkruga ja keedetud kondenspiim. Suhkruga kondenspiim on müügil mugavas, taassuletava korgiga kilepakendis, taimseid hüdrogeenitud rasvu ei sisalda. Keedetud kondenspiim on pakendatud plasttopsi , netomass 300g. Tootele on lisatud taimseid rasvu.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image010.jpg


Hapendatud piimatooteid saadakse piimast ja rõõsast koorest kääritamisel erinevate mikroobide puhaskultuuridega - juuretisega. Hapendatud piimatooted on hapupiimajoogid, jogurtid, kohupiim, kohupiimatooted, hapukoor. Hapupiimatooteid iseloomustavad kõrge toiteväärtus, kerge omastatavus ja  värskendav maitse. Mõningad piimhappebakterid on tuntud probiootikumidena (elu jaoks töötavad bakterid) - Lactobacillus fermentum (ME-3), Lactobacillus acidophilus (LA-5), Bifidobacterium (BB-12), Lactobatsillus GG (LGG).  Probiootilisteks nimetatakse neid tooteid, mis sisaldavad piisavalt kasulikke elavaid mikroorganisme,mis  mõjutavad positiivselt meie organismi mikrofloorat, parandavad tervislikku seisundit, taastavad antibiootikumiravi järgselt seedekulgla normaalse mikroobikoosluse, tugevdavad organismi immuunsüsteemi. Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid vaid toit, millel on soodne lisaväärtus.

 

 

Keefir e.kefiir on enamvalmistatav hapupiimajook, mis on algselt pärit Kaukaasiast ja Siberist, kus seda tehti hobusepiimast. Eestis  valmistatakse keefiri lehmapiimast, kääritamiseks  kasutatakse  kefiriseente juuretist, mis koosneb pärmiseentest ja piimhappebakteritest. Valmimise käigus toimub nii piimhappeline kui alkohoolne käärimine. Seepärast sisaldab keefir ka väikeses koguses alkoholi (0,2...0,6%) ja tal on veidi terav maitse.Keefiri juuretises olevad bakterid toodavad B-rühma vitamiine.  Kuna tegemist on happelise joogiga, siis on joogil seedenäärmete tegevust  ergutav toime. Keefiri tarbimine põhjustab allergiat oluliselt vähem kui piim, kuna hapnemisel väheneb piimavalkude allergeensus.Keefiris on tavapiimaga võrreldes vähem laktoosi, sest piimhappebakterid kasutavad osa laktoosi piimhappe valmistamiseks ja alkoholi tootmiseks. Enne põhieinet joodud keefir soodustab hilisemat seedetegevust ja tõstab isu. Keefir sobib edukalt ka teiste janukustutajatega, näiteks erinevate mahladega. Keefiri ja puuviljalisandite kooskasutamisel saab valmistada smuutisid. Happelise keskkonnana kasutatakse keefiri erinevate lihamarinaadide alusena, mõõdukas happesus soodustab liha sidekoe pehmenemist. Keefir on maitsvaks niisutavaks lisandiks müslide ning kama-ja helbetoitude juures. Kombineerides erineva värvusega lähteaineid saab keefiri abil teha kihilisi tarretisi.

Keefiri valmistamiseks lähtepiim normaliseeritakse,  pastöriseeritakse  ja jahutatakse vajalikule temperatuurile, seejärel lisatakse vajalik kogus juuretist ja temperatuuril 20...25C toimub hapnemine. Hapnemise lõppjärgus toimub keefiri segamine, mis kindlustab joogi ühtlase konsistentsi.Peale jahutamist jook pakendatakse  kartong-või kilepakendisse või villitakse pudelisse.  Säilitada tuleb jahedas temperatuuril  2...6C.

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image011.jpg

 

 

 

 

 

 

 

Juba mitmeid aastaid on müügil ka eestimaise päritoluga probiootilise bakteriga rikastatud tooted.

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image012.jpg

 

 

Hapupiima saadakse piima hapendamisel piimhappe streptokokkidega. Hapupiimas sisalduvad piimhappebakterid tasakaalustavad mao ja soolte talitlust, suurendavad organismi loomulikku vastupanuvõimet. Hapupiim on ühtlase kalgendiga toode. Valio Laeva Meierei toodab ka vaarika- ja mustikalisandiga hapupiimajooke.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image013.jpg


 

Atsidofiilpiima ehk A-piima valmistamiseks kasutatakse soojalembelist piimhappe-bakterit Lactobatsillus acidophilus. Atsidofiilpiim ergutab maomahla ja teiste seedenõrede eritumist, soodustades sellega toidu seedimist. Toode on hästi omastatav, sisaldab palju B-rühma vitamiine ja vähesel määral antibiootilise toimega ühendeid. Soovitav juua näiteks krooniliste põletikuprotsesside korral seedekulglas.Atsidofiilpiimal on kergelt veniv konsistents.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image014.jpg


Haps
on mahe hapupiimajook, mis sisaldab kasulikke probiootilisi baktereid. Müügil on erinevate puuviljade ja marjade sisaldusega tooted. Hapsi toodetakse rasvasusega 2,2%.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image015.jpg

 

Rjaþenka on traditsiooniline Ukraina hapupiimatoode. Eestis toodab rjaþenkat Maag Piimatööstuse AS  Farmi kaubamärgi all.  Rjaþenka on kreemika värvusega tänu pikemaajalisele pastöriseerimisele, maitselt sarnaneb maitsestamata joogijogurtile.

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image016.jpg

Kumõss on piima piimhappebakterite ja pärmiga kääritades saadud tervistav jook, mis sisaldab väikeses koguses alkoholi. Algselt oli levinud Kesk-Aasias, kus teda valmistati märapiimast.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image017.jpg

 

 


Pett (võipiim) on või tegemisel koorest eralduv kergelt hapukas vedelik. Meil müüdav hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel bakterijuuretise abil. Koostise parandamiseks lisatakse petile enne hapendamist lõssi. Saadud segu pastöriseeritakse, jahutatakse ning seejärel hapendatakse. Petis on kuivainete sisaldus 8...9%, mis jaotub piimasuhkru (laktoosi), piimavalkude, fosfolipiidide (eriti letsitiin), mineraalainete ja mitmete B-rühma vitamiinide vahel. Kaltsiumi- ja fosforiühendite sisalduselt on pett peaaegu võrdne lehmapiimaga. Peti üheks hinnaliseks omaduseks on tema suur letsitiinisisaldus. Petti soovitatakse juua seedimisprobleemidega inimestel ja samuti sobib pett hästi joogiks dieedipidajatele - 200 grammi petti sisaldab kõigest 60...70 kcal energiat.

 

 

 

 

 


Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image018.jpg

 

Jogurt on tervistav ja mitmekülgne hapendatud piimatoode. Aastasadade vältel on jogurtit kasutatud mitmel eesmärgil: jogurtiga on ravitud kõhuhädasid ja unetust ning jogurti sünnimaal Bulgaarias arvatakse, et regulaarne jogurti tarbimine on seotud pikaealisusega. Sõna jogurt on tuletatud sõnast yoghurmak, mis tähistab türgi keeles paksenemist. Populaarseks muutus jogurt pärast seda, kui sellesse hakati lisama puuvilju ja mahla, et kaotada kibedat maitset.

Jogurtit saadakse piimast, lõssist ja rõõsast koorest kääritamisel erinevate mikroobide puhaskultuuridega - juuretisega.   Jogurti juuretises on kahte liiki baktereid: bulgaaria kepikesed Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokid Streptococcus thermophilus. Bakteritel jogurti juuretises on mitmeid ülesandeid: nad lõhustavad piimasuhkrut, kalgendavad piimavalke, eritavad tootesse jogurtile omaseid lõhna-ja maitseaineid, tagavad tootele vajaliku tiheduse ja sünteesivad vitamiine.

Dr.Hellus jogurtid sisaldavad probiootilisi piimhappebaktereid. Probiootiliste piimhappe-bakterite kasulikkus avaldub jogurti tarbimisel mitmel viisil: nad takistavad haigustekitajate paljunemist meie soolestikus, soodustavad soolestikus seede-ja imendumisprotsesse, vähendavad erinevate toitainete (piimavalk, piimasuhkur) talumatusest tingitud vaevusi, rikastavad mikroobikooslust, mis on eriti oluline pärast  antibiootikumiravi.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image019.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image020.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image021.jpg

 

Funktsionaalsed jogurtid on sellised tooted, mis sisaldavad lisaks tavalistele komponentidele lisandeid, millel on positiivne mõju tervisele: kiudaineid ja vitamiine

 

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image022.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image023.jpg

 

Töötlemisviisilt eristatakse:

·         pastöriseerimata ehk nn.„elav“ jogurt on selline toode, mida pole pärast hapendamist enam kuumutatud. Nende säilivusaeg on ca kolm nädalat ja kaupluses müüakse neid külmletist. Sellises järelkuumutamata jogurtis on palju baktereid- ühes grammis tootes üle miljoni. Eestis toodetakse vaid „elavaid“ jogurteid.

 

·         Pastöriseeritud jogurt on toode, mida on säilivusaja pikendamise eesmärgil pärast hapendamist kuumutatud. Nii kaotab jogurt palju kasulikke omadusi, sest eluskultuurid hukkuvad.  Pastöriseeritud jogurtit ei pea säilitama külmikus.  

 

 

Rasvasuse alusel jaotuvad jogurtid järgmiselt:

·         Rasvavaesed tooted, rasvasisaldus on vahemikus 0,1...0,5%

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image024.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image025.jpg

 

·         Piimajogurtid, rasvasus 1,5...3%

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image026.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image027.jpg

 

·         Kooresed jogurtid, rasvasus 4%

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image028.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image029.jpg

 

Tarbijale, kes ei talu laktoosi, sobivad järgmised Valio Eesti AS tooted:

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image030.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image031.jpg

 

Konsistentsi järgi liigitatakse jogurteid:

·         Joogijogurtid on  mõeldud neile, kes armastavad jogurtit juua, ta on ühtlase sisuga, marjatükkideta.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image032.jpg

 

·         Jogurtijoogid on joogijogurtitest vedelama konsistentsiga, mis saavutatakse toorainet tugevamalt homogeniseerides. Jogurtijookidesse on lisatud probiootilisi baktereid, see lisab tootele tervislikkust.

 

Farmi Basic sarja jogurtijookidele on lisatud inuliini -  3 pudelit jooki annavad 32% päevasest kiudainete vajadusest ning hoiavad korras seedimise.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image033.jpg

 

 

Tere As toodab jogurtijooke  Hellus kaubamärgiga, tootesse on lisatud ME-3 baktereid (Tartu Ülikooli litsentsi alusel)

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image034.jpg

 

 

Valio toodab jogurtijooki Gefilus kaubamärgiga - sisaldavad tervisele kasulikku LGG- bakterit. LGG bakter tugevdab immuunsüsteemi, vähendab riski haigestuda hingamisteede haigustesse, aitab ennetada hambakaariese teket ja kiirendab paranemist seedetrakti infektsioonidest.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image035.jpg 

 

 

·         Söögijogurtid on  paksema konsistentsiga, neile on lisatud þelatiini, modifitseeritud tärklist, paksendajaid.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image036.jpg

 

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image037.jpg

 

 

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image038.jpg

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image039.jpg

 

 

 


 

Jogurteid toodetakse lisanditeta (maitsestamata) või lisanditega (maitsestatud).

Maitsestamata jogurt (lisanditeta)  on väga tervislik toiduaine, millega saab valmistada marinaade, teha  kastmeid salatitele ja lihatoitudele.

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image040.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image041.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image042.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image043.jpg

 

Maitsestatud jogurtite valik on väga lai, nende nimetus tuleneb kasutatud lisandist. Lisanditena kasutatakse puuvilju, marju, seemneid (lina-, päevalille-, mooni- ), pähkleid, teravilju,müslit, ðokolaadi, martsipani, mett, inuliin jm. Lisaks maitsele tõstavad lisandid oluliselt ka jogurtite toiteväärtust, rikastavad erinevate toitainetega.

Kiudained. Teraviljasaaduste, seemnete, marjade ning puu-ja juurviljade  lisamine tõstab jogurtites kiudainete sisaldust. Kiudained on pektiin, inuliin, tselluloos. Kiudaine läbib seedekulgla seedumata ja selle käigus seob vett ning mitmeid organismile mittevajalikke või kahjulikke aineid. Kiudained suurendavad toidu massi, tekitavad täiskõhutunnet ja kiirendavad toidu liikumist läbi soolestiku. Kiudaineid peab inimene saama vähemalt 12g 1000 kcal kohta ehk keskmiselt 20- 35 grammi päevas.

Inuliini lisamine jogurtisse tõstab toote kiudainete sisaldust. Inuliini saadakse siguri juurtest. Inuliin aitab kaasa kaltsiumi ja magneesiumi imendumisele, seega on ta heaks abimeheks jogurtis leiduva kaltsiumi omastamisel.

Jogurteid väljastatakse topsides, kile- ja purepakendites ning uudseks lahenduseks on Calymer pakend.

 
Pakkematerjal Calymer TM on loodussõbralik materjal. Ta koosneb (kaaluliselt) vähemalt 40% kaltsiumkarbonaadist ning plastsideainetest (PE, PP või mõlemad). Kaltsiumkarbonaat on looduslik mineraal, mis annab materjalile tugevuse ja jäikuse. Plastsideaine annab materjalile painduvuse.

Calymer-pakkematerjal hoiab paremini toote värskust. Pärast kõrvaldamist saab Calymer- pakendi plastmaterjalina ümber töödelda või saada sellest põletamise teel energiat.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image044.jpg

 

 

 

Jogurtishake on vahustatav probiootilise bakteriga jogurtijook, mida tuleks enne joomist loksutada 30 sekundit, kuni tekib pehme vahune jogurtishake. Pudelis olevast 180 grammisest joogist tekib vahustades 250 ml valmis-shake`i. Eestis alustas Maag Piimatööstus AS  jogurtishake tootmist  2008.aastal.  Eesti Toiduainetööstuse Liidu poolt sai AS-s Maag- Piimatööstus toodetav jogurtishakede sari Jänks  tiitli „Eesti Parim Piimatoode 2009“.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image045.jpg      Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image046.jpg      Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image047.jpg

 

 

 

 

Viili on Soome päritoluga hapupiimatoode. Viili valmistamiseks piim pastöriseeritakse, kuid ei homogeniseerita, st ei ei peenestata selles olevaid rasvakerakesi. Nii kerkib viili pinnale hõrgutav koorekiht. Lisaks piimhappebakteritele sisaldab viili juuretis ka hallitusseeni. Viilit hapendatakse topsides 18-20C juures 18 tundi. Viilihallitus annab pinnale kerkinud koorele sametise ilme.Konsistentsilt meenutab viili keskmise paksusega jogurtit. 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image048.jpg

 

 

 


Vadak on juustu ja kohupiima tootmise kõrvalsaadus- vedelik, millest on välja kalgendunud piimavalk kaseiin. Vadak sisaldab palju piimast pärinevaid vitamiine, mineraalaineid ja asendamatuid aminohappeid, mis on organismi poolt kergesti omastatavad. Vadak on rasvavaba, tänu millele saab teda kasutada erinevate dieetide juures (on abiks kaalulangetamisel).

 

Põlva Piim Tootmine OÜ valmistab väärtuslikust juustuvadakust f-jooki erinevate lisanditega: StarLight mango ja punase greibi f-jook . F-jook parandab neerude tööd, vähendab põletikulisi protsesse nahal, maos ja kaksteistsõrmikus. Toode on gluteenivaba. Säilitusaineteta.

   Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image049.jpg         Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image050.jpg

 


Maag Piimatööstus AS toodab kohupiimavadakust funktsionaalsete jookide sarja Basic. Farmi Basic vadakujoogid ei sisalda sünteetilisi toiduvärve ega säilitusaineid. Jook on heaks janukustutajaks tervisest hoolivale tarbijale. 230 ml vadakujooki annab keskmiselt 16-17% päevasest kaltsiumivajadusest, sisaldab ca 200-250mg kaaliumi ja 14-18 mg magneesiumi.

 

           Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image051.jpg           Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image052.jpg

 

 


Hapukoor saadakse rõõskkoore hapendamisel piimhappebakterite puhaskultuuridega. Hapendamisele järgneb tavaliselt laagerdamine temperatuuril  5-8
C, kuni 2 ööpäeva, mille tulemusena kujuneb välja maitse ja aroom ning konsistents muutub tihedamaks. Eestis müüdavad hapukoored erinevad põhiliselt toote rasvasisalduselt, mis jääb piiridesse 10-30%.. Mida kõrgema rasvasusega on hapukoor, seda tihkem on konsistents. Lahjemat hapukoort (10% rasva) saab paksendada, praktikas kasutataksehapukoore paksendamiseks modifitseeritud tärklist või þelatiini. Naturaalses hapukoores ei ole probleemseid trans-rasvhappeid.

Lisaks piimarasvale on hapukoores valke, mis pärinevad piimast. Happeline keskkond soodustab piimavalkude esmast muutumist, mis teeb nende seedimise tarbijale kiiremaks ja tõhusamaks. 100g hapukoort sisaldab 2,6- 3,0 g valke. Võrreldes tavalise piimaga on hapukoores laktoosi vähem, sest osa piimasuhkrust kasutatakse ära juuretise bakterite poolt, kes selle arvel toodavad keskkonda orgaanilisi happeid. Piimasuhkrut on hapukoores 2,7- 4%. Hapukoor sisaldab ka inimesele vajalikke mineraalaineid, eeskätt kaltsiumi- ja fosforiühendeid.

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image053.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image054.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image055.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image056.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image057.jpg

 


Kohupiima valmistatakse pastöriseeritud piimast  või lõssist (rasvata piim), mida  hapendatakse  piimhappebakterite  puhaskultuuride juuretisega. Hapendatud piima kuumutatakse 40-50
C juures, selle käigus kogunevad piimavalgud valgeteks tombukesteks, mis sadestuvad anuma põhja. Selline sade (kalgend) ongi kohupiim. Kõrvalsaadusena tekkiv rohekas vedelik on vadak, mis eraldatakse kalgendist separeerimise teel.

 Kohupiimad on suurepärased valgu ja kaltsiumi allikad. Erineva rasvasisaldusega toodete saamiseks lisatakse rasvata kohupiimale vajalikus koguses rõõska koort. Eestis toodetakse mitmeid erineva rasvasuse ja erinevate lisanditega kohupiimasid.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image058.jpgDescription: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image059.jpgDescription: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image060.jpgDescription: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image061.jpgDescription: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image062.jpg

 


Kohupiimapasta saadakse lõssikalgendist, kasutades erilist tehnoloogiat, mis võimaldab saada väga peeneteralise pasta. Kohupiimapasta on ühtlaselt kreemja konsistentsiga ja hapuka maitsega piimatoode. Mida väiksem on toote rasvasisaldus, seda hapukam on maitse.Rasvasisalduse tõstmiseks lisatakse pastale rõõska koort.  Kohupiimapasta on põhikoostisosa kohupiimakreemides ja marjatorudes,  sobib nii soolastesse kui magusatesse toitudesse.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image063.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image064.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image065.gif

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image066.gif

 


Kohupiimakreemid ja desserdid on valmis magustoidud, mille põhiline koostisosa on kohupiim. Kohupiimakreemi rasvasust mõjutatakse koore lisamisega. Lähtuvalt tehnoloogia eripärast saab toota nii rasvavaba (alla 0,2% rasva), väherasvast (kuni 4% rasva) kui ka rasvast ( rasva 7% või rohkem) kohupiimakreemi. Tänapäevane tehnoloogia muudab kohupiimapasta osakesed nii väikeseks, et ka rasvavaese kohupiimakreemi söömisel tekib suus tajutav pehmustunne, nagu rasvasemategi toodete tarbimisel. . Kohupiimapastast tehtud toodete maitsevalik on mitmekesine, lisanditeks moosid, kakao, karamell, rosinad, vanill jm. Sõltuvalt tehnoloogiast on kreemid paksemad või vedelamad, teralised või ühtlased. Toodete värvus (kollane, punane, pruun, roosa) sõltub kasutatud lisanditest. Vaatamata konservantide puudumisele säilivad kohupiimakreemid hästi. Pikaajalise säilimise tagab kvaliteetne tooraine ja kinnine tootmistsükkel, mille käigus kohupiimapasta ei puutu inimkätega kokku enne, kui toode on juba pakendatud. Kui rebite fooliumkatte kreemitopsilt ja märkate toote peal veekihti, siis ärge arvake, et kaup on riknenud. Seistes kohupiimakreem settib ja sellele võibki koguneda natuke vett.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image067.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image068.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image069.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image070.jpg

 

 

Võrreldes kohupiimakreemidega on dessertides moosi vähem ja see lasub kihina toote põhjas.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image071.jpg    Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image072.jpg 

 

 

Puding on valmis magustoit, mis valmistatakse rõõsast piimast. Normaliseeritud ja pastöriseeritud piimale lisatakse tihedama konsistentsi saamiseks paksendajaid ja erinevaid maitselisandeid.Puding on väherasvane magustoit, rasvasisaldus 2,0- 2,3%.  Pudinguid sobib kasutada ka kreemina kookide ja tortide valmistamisel ning kastmena puuviljasalatite peal. 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image073.jpg

 

 

Ricotta on Itaalia päritolu valmimata juust, mida valmistatakse vadakust. Kohupiima saamiseks kuumutatakse vadak temperatuurini 88C ja lisatakse piimhape. Eraldub vadakuvalk ja rasv, millest moodustub vadakukohupiim ehk ricotta.

Tänu madalale pH-le sobib ricotta ka neile inimestele, kellele teised piimatooted tekitavad kõrvetisi.  Ricotta on kaltsiumirikas- 100g vadakukohupiima katab 42% täiskasvanu päevasest kaltsiumivajadusest. Ricotta on veidi teralise konsistentsiga, maheda ja magusapoolse maitsega toode.

Eestis toodavad ricotta`t Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ ja Vigala Piimatööstus OÜ.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image074.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image075.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image076.jpg

 


Kodujuust ehk teraline kohupiim on traditsioonilisest kohupiimast teralisema konsistentsiga toode. Valmistatakse pastöriseeritud rasvata piimast, selle hapendamisega piimhappebakterite puhaskultuuride juuretise ja piima kalgendavate fermentide lisamisega. Spetsiaalsel töötlemisel saadud rasvata kodujuustuterale lisatakse soola, koort või teisi lisandeid vastavalt toote liigile. Mitmekordne tera pesemine kodujuustu valmistamise käigus viib tera happesuse alla ja muudab kodujuustu mahedamaitseliseks. Koore lisamisega reguleeritakse kodujuustu rasvasisaldust. Müügil on rasvatu kodujuust, klassikaline 4% rasvasisaldusega toode ning Farmi Ekstra sarjas on  tooteid, mis sisaldavad rasva koguni 5-6%.   

Kodujuust on vähenenud laktoosisisaldusega toode, sest toote valmistamisel läheb suur osa piimasuhkrust vadaku koostisse ja osa kulub juuretise mikroobide toiduks.

Kodujuust on suhteliselt valgurikas, valke on 14-18%. Tänu happelisele keskkonnale on need valgud kergemini seeditavad võrreldes rõõsas piimas leiduvate valkudega. Keskmise rasvasusega 100g portsjon kodujuustu katab 18-25% päevasest toiduvalgu vajadusest.

Kodujuustule annavad näo erinevad lisandid, nende valik on väga lai. Kõige rohkem lisandeid pärineb taimeriigist: tomat, kurk, paprika, erinevad maitsetaimed. Taimsete komponentide lisamine tõstab ka toodete kiudainetesisaldust. Makra ja tuunikala lisamine rikastab tooteid väärtuslike kalavalkudega.

 Soolast kodujuustu kasutatakse salatites, vormiroogades, pirukatäidistes, omlettides ja soolastes kastmetes. Menukad on ka kodujuustuga koogid, tordid, pannkoogid ja erinevad magustoidud.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image077.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image078.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image079.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image080.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image081.gif

 


Glasuurkohukeste valmistamisel segatakse kohupiimale juurde suhkur, vajalikud maitselisandid ja edasi läheb segu glasuurkohukese vormimise liinile. Liinil antakse kohukesele vajalik kuju, vastavalt kohukese liigile lisatakse täidis ja glasuuritakse ning jahutatakse. Kohukesed pakitakse flow-pack pakendisse (keevispakend, aseptiline).

Tallinna Piimatööstus oli esimene Eesti tootja, kes alustas glasuurkohukeste tootmist juba eelmise sajandi keskpaigas. Täna on Eesti turul väga palju kohukese tootjaid ja erinevaid kaubamärke.

Tere AS poolt toodetud glasuurkohukesed kannavad järgmisi kaubamärke:

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image082.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image083.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image084.jpg

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image085.jpg

 

Maag Piimatööstus AS toodab Farmi kaubamärgi all erinevate maitselisanditega kohukesi. Uudne toode Eesti turul  on Farmi kaubamärki kandev küpsetatud kohuke, mis oma olemuselt on nagu kohupiimakoogi ampsuke. Toote koostises on lisaks traditsioonilistele komponentidele ka munamass ja manna.Võrreldes tavalise kohukesega on küpsetatud kohuke mõnevõrra kergem. Maag Piimatööstus AS poolt toodetud kohukesed kannavad ka kaubamärke Jänks, Lotte ja  Bruno.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image086.gif

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image087.gif

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image088.gif

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image089.gif

 

OÜ Nantecom Rakveres toodab kodumaisest kohupiimast kohukesi kaubamärgiga BONO.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image090.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image091.jpg

 


Või valmistamine põhineb koore kloppimisel, mille tagajärjel purunevad rasvakerakeste membraanid ja sisud liituvad. Lõpuks moodustuvad suuremad tükikesed ja võimass eraldub vedelikust. Kõrvalsaadusena moodustub võipiim ehk pett.

Või on kaloririkas toiduaine, sest põhiosa võist moodustab piimarasv. Teiste loomsete rasvadega võrreldes on võil mitmeid eeliseid: mitmekülgsem naturaalne biokeemiline koostis, kaunis kuldkollane värvus ja meeldivalt aromaatne lõhn. Või on seedekulglas hästi omastatav, sest või rasvhappeid iseloomustab suhteliselt madal sulamistemperatuur. Kõik need rasvhapped on looduslikud ja keemiliselt muundamata. Euroopa Liidu määruste järgi tohib võiks nimetada vähemalt 80% rasvasisaldusega toiduainet. Või on toode, milles on keelatud kasutada lisaaineid.

Võist leiame ka rasvaslahustuvaid vitamiine A, D ja E. Või kollane värvus on tingitud beetakaroteeni sisaldusest, meie kehas sünteesitakse sellest A- vitamiin.

Valke on võis suhteliselt vähe, 1% piires.

Või süsivesikud esinevad laktoosina, kuid neid on koguseliselt vähe, vaid 1% ulatuses.

Või vajab pimedat ja külma hoiuruumi temperatuuriga 2-6C. Võid tohib hoida ka sügavkülmikus temperatuuril -18C, kus avamata võipakk säilib kuni aasta. Õhuhapniku mõjul tekib või pinnale kiiresti kollane kiht, mis on ebameeldiva maitse ja lõhnaga.

Praadimiseks või ei sobi, sest või struktuur laguneb kõrgel temperatuuril ja ta hakkab kõrbema.

Eestis toodavad võid Tere AS, Maag Piimatööstus AS, PÜ E-Piim ja  AS Saaremaa Piimatööstus.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image092.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image093.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image094.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image095.jpg


Euroopas valmistatakse võid ka kitsepiimast.

Description: Description: Description: IMAG0028.jpg



Eestis toodetakse ka nn või ja  taimse rasva segusid, need on mõeldud kasutamiseks või asemel.  Taimseid rasvu lisatakse võile hüdrogeenitud kujul. Taimsete rasvade lisamisega paraneb toote määritavus ja külmikust võetuna on teda mugavam kasutada. Need tooted on madalama rasvasisaldusega,kuid hüdrogeenimise käigus võib tekkida tervisele ohtlikke trans-rasvhappeid. Kuna seadusandlus ei luba alla 80% rasva sisaldavaid tooteid nimetada võiks, siis kannavad nad kaubanduslikke nimetusi võie, võideks, võidel, väherasvane või.

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image097.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image098.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image099.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image100.jpg

 


Jäätis on suure toiteväärtusega, organismi poolt hästi omastatav toiduaine, mida valmistatakse spetsiaalsete segude üheaegsel vahustamisel ja külmutamisel.  Jäätise põhitooraineteks on piim ja piimasaadused ning suhkur. Lisanditeks on kakaopulber, tärklis, ðokolaad, puuvilja- marjasaadused, pähklid, rosinad, vanilliin, aroomiained jm. Jäätisesse võib lisada ka täidiseid: moosi, iirist, marmelaadi, vahvlit jm. Jäätisetootmise tehnoloogia koosneb kahest põhilisest etapist: jäätisesegu valmistamine ja sellest segust jäätise tootmine. Segu valmistamine koosneb järgmistest etappidest:

·         Tooraine vastuvõtt ja ettevalmistamine

·         Toorainete doseerimine ja segamine spetsiaalses mahutis

·         Jäätisesegu pastöriseerimine ehk kuumtöötlemine

·         Jäätisesegu homogeniseerimine ehk suure rõhuga piimarasva kuulikeste purustamine

·         Jäätisesegu jahutamine ja säilitamine tootmisprotsessi alguseni

Jäätisesegust jäätise tootmine toimub järgmiselt:

·         Jäätisesegu friseerimine ehk jäätisesegu üheaegne vahustamine ja külmutamine temperatuuril -3...-6C  

·         Jäätisele lisandite lisamine

·         Jäätise doseerimine ehk portsjoni määramine

·         Jäätise kalestamine ehk külmutamine temperatuuril -40C

·         Jäätise pakendamine

·          Ladustamine külmhoone temperatuuril -24C

Jäätise pakendamiseks kasutatakse erinevaid pakendeid: vahvlitopsid, vahvlituutud, vahvlitorud, erineva kuju ja suurusega plastik- ja kartongkarbid. Pulgajäätised võib enne pakendamist kasta glasuuri sisse, kasutatakse ðokolaadi- ja marjamaitselisi glasuure.  


Eesti suurimaid jäätisetootjaid on AS Balbiino. AS Balbiino valmistab jäätist ehtsast ja naturaalsest Eesti toorainest. Koorekannu märk teeb Balbiino koorejäätised tarbija jaoks kergesti märgatavaks.

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image101.jpg 

 

Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda on omistanud mitmele Balbiino tootele kvaliteedimärgid: Tunnustatud Eesti Maitse ja Tunnustatud maitse.


Balbiino toodab laias sortimendis impulssjäätist so väikepakendis jäätis, kohe söömiseks.  Tootmises on rikkalik valik erinevates pakendites ja erinevate maitsega hõrgutisi. Valida saab järgmiste kaubamärkidega toodete hulgast: Mr.Big (vahvlitopsis), Salto (vahvlitopsis), Trull (vahvlitorus), Bonis (vahvlitorus), Vanilla Ninja (pulgajäätis), Bingo (pulgajäätis ), Musi (plasttopsis), Musi koonus (vahvlituutus), Classic (pulgajäätis), Yeti (vahvlitopsis ja pulgajäätis), Karums (pulgajäätis).

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image102.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image103.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image104.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image105.jpg

 

 

Balbiino perejäätised on mõeldud kodus tarbimiseks. Tootmises on erineva mahuga perejäätised: 500ml, 900 ml ja 1000ml.  Hea leid on ka 6-pakk jäätised- saab ühes pakendis osta 6 jäätist ja valida on  erinevate maitsete vahel.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image106.jpg

 

Balbiino pakub ka laias valikus kohvikujäätiseid, need on pakendatud korduvalt suletavatesse plastvannidesse mahuga 2,4l ja 5l. Kohvikujäätiste sortimendis on ka sorbetijäätis ja jogurtijäätis.

 

Jogurtijäätised valmivad jäätisesegule atsidofiil- ja bifidobakterite (AB bakterid)  lisamisel. Kasulikud AB bakterid, millega jogurtijäätis on hapendatud, aitavad luua organismis õiget mikrofloorat, tugevdavad immuunsüsteemi ja vastupanuvõimet haigustele. Balbiino biojogurtijäätises on säilinud nn elus jogurt, sest hapendatud jogurtist valmistatakse koheselt jäätis ilma eelneva pastöriseerimiseta. Jäätise külmutamisel ja säilitamisel bakterite kasulikud omadused säilivad.

Sorbett on külmutatud mahl, millele võib olla lisatud ka vahustatud munavalgeid.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image107.jpg

 

Märkimisväärne osa Eesti jäätiseturust kuulub ka Premia Tallinna Külmhoone  toodetele, mis kannavad kaubamärke Väike Tom, Lotte, Vau, Põhjatäht ja Regatt.

Maag  Piimatööstus AS toodab Farmi kaubamärgi all perepakendis plombiirjäätist.

Säilitamine

Jäätist ei tohi lasta üles sulada ja uuesti külmutada, kuna siis tekivad tootesse jääkristallid ning maitseomadused halvenevad. Jäätise müügiks peab kauplus olema varustatud sügavkülmikuga. Jäätist säilitatakse temperatuuril mitte üle -18ºC.


Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast,-lõssist,-koorest,-petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustu saab teha ükskõik missuguse looma piimast. Meie juustulettidel kohtab põhiliselt lehmapiimast valmistatud juustusid, väiksem valik on lamba- või kitsepiimast juustusid. Eksootilistes regioonides tehakse juustusid ka kaamelite, märade, põhjapõtrade ja jakkide piimast.


Juustu valmistamiseks kasutatav tooraine pastöriseeritakse ja normaliseeritakse, et saavutada vajalik rasvaprotsent. Edasi lisatakse juuretis ja toimub piimavalkude kalgendumine. Tihedama kalgendi saamiseks lisatakse fermentpreparaate, võidakse lisada ka CaCl (tardaine). Pärast kalgendumist eraldatakse juustuvannist põhiosa vadakust. Et kalgendist vadakut täielikumalt eraldada, lõigatakse see tükkideks. Mida kõvemat juustu saada tahetakse, seda väiksemaks kalgend tükeldatakse. Kõvemate  juustude valmistamisel toimub tükeldatud kalgendi järelsoojendamine, nii saadakse väiksema veesisaldusega toode. Saadud juustumass nõrutatakse ja liigne vadak eraldatakse pressimise või isepressumise teel.

Juustude soolamine võib toimuda kuiva soola sissehõõrumise teel või asetatakse juustukangid soolalahusega täidetud vannidesse. Soolamine pidurdab mikroorganismide kasvu, parandab juustu kvaliteeti ning kiirendab kooriku kuivamist ja teket. Juust sooldub keskmiselt 2-4 päeva.

Pärast soolamist viiakse juustud spetsiaalsetesse keldritesse valmima. Valmimise käigus toimuvad juustus biokeemilised protsessid, mille tulemusena omandab juust iseloomuliku maitse, aroomi ja mustri. Piimhappelisel käärimisel eraldub süsihappegaas. Keerukama ehitusega valgud lagunevad lihtsamateks, millega kaasneb ammoniaagi eraldumine. Gaasid kontsentreeruvad, tekitavad surve, mille tulemuseks ongi „silmakesed“ või augustus. „Silmakeste“ suurus ja arvukus oleneb eelnevast tehnoloogiast. Selleks, et augud paikneksid juustus ühtlaselt, keeratakse juustusid valmimise ajal pidevalt.  Tehnoloogiast oleneb ka valmimise aeg, mis võib ulatuda mõnest nädalast kuni aastani. 

1 kg juustu valmistamiseks kulub keskmiselt 10kg piima.


Juust on kontsentreeritud piimatoode, mida hinnatakse tema toitvuse, kauaaegse säilivuse ja hea maitse tõttu.  Juust sisaldab kergesti omastatavaid ja täisväärtuslikke valke, erinevaid piimarasvu, mineraalaineid ning vitamiine A ja D. Kõik piimatooted sh ka juust on head kaltsiumiallikad. Juustu söömine mõjutab kaltsiumikihi teket hammastele, mis aitab kaitsta kaariese eest, aidates kaasa hammaste tugevnemisele ja takistades nende pehmenemist. Juustu söömine hoiab suu pH vajalikul tasemel, mis aitab vältida hambaaukude teket.


 


Juustu võib liigitada kõvaduse (veesisalduse), rasvasisalduse, soolasisalduse, valmimise tingimuste, põhitehnoloogia ja tooraine alusel. Võib liigitada ka päritolumaa või- piirkonna järgi.  Kuna juustude sortiment on väga lai, on otstarbekas neid ühiste tunnuste alusel gruppeerida.


Juustu klassifikatsioon veesisalduse järgi:

Nimetus                                     Juustu rasvata osa veesisaldus %

Eriti kõva                                 mitte üle 51      

Kõva                                       49-56

Poolkõva                                 54-63

Poolpehme                              61-69

Pehme                                     67-70   


Juustu klassifikatsioon rasvasisalduse järgi:

Nimetus                                   Rasvasisaldus kuivaines %

Kõrgrasvane                            mitte alla 60

Täisrasvane                              45-60

Väherasvane                            25-45

Lahja                                       10-25

Pehme                                     alla 10 


Juustu klassifikatsioon soolasisalduse järgi: soolane - üle 1,4%, mõõdukalt soolane - 0,7-1,4%, vähesoolane - kuni 0,7%.


Valmimise tingimuste järgi liigitatakse juuste riiulil valmivateks, soolvees valmivateks ja valmimata juustudeks. Valminud juustud on hoitud kindla aja jooksul pärast valmistamist ettenähtud tingimustes juustuliigile omase augustuse, konsistentsi, maitse ja lõhna saamiseks. Valmimata juustud on tarvitamiskõlblikud vahetult pärast valmistamist. Põhitehnoloogia alusel võib juuste liigitada naturaalseteks ning sulatatud ehk ümbertöödeldud juustudeks. Viimased saadakse naturaalsete juustude ülessulatamisel ja ümbertöötlemisel.

Funktsionaalse juustu valdkonda kuulub Harmony Südamejuust, tootjaks PÜ E-Piim Põltsamaal. See juust sisaldab kasulikke Eesti teadlaste poolt loodud probiootikume. Harmony Südamejuustu tarbimine toetab südame- veresoonkonna tööd ning suurendab kasulike laktobatsillide hulka seedekulglas.

Aprillis 2010 toimunud toiduainetööstuse aastakonverentsil krooniti Harmony Südamejuust konkursi „Eesti parim toiduaine 2010“ raames Eesti parima piimatoote tiitliga.

Description: Description: Description: sydamejuust.jpg

 


Riiulil valmivaid juuste on  meie müügilettidel kõige arvukamalt. Ühiste tunnuste alusel rühmitatakse need tüüpideks.

 

·         Parmesani tüüpi juustud kuuluvad eriti kõvade juustude hulka, rasvasisalduselt on täisrasvased. Pärit on nad Itaaliast. Ehtsale Parmesan juustule on kehtestatud hulk reegleid. Parmesani valmistamiseks vajaminev piim võib olla pärit vaid Modena, Parma ja Reggio Emilia nimeliste linnade ümbrusest Itaalias. Valio Eesti Võru juustutehas toodab parmesan tüüpi Forte juustu, mis laagerdub Itaalia  juustukeldrites ning osa toodangust tuleb pärast valmimist müüki ka Eesti turule.

 

·         Emmenthali tüüpi juustude kodumaa on Ðveits, seetõttu nimetatakse neid ka ðveitsi juustudeks. Need on kõvad juustud, terava, kergelt magusa ja pähkli kõrvalmaitsega. Juustus on suurtest ümaratest või ovaalsetest silmakestest koosnev augustus. Eestis toodab AS Saaremaa Piimatööstus ðveitsi tüüpi Saaremaa Ekstra juustu, mis on müügil väikepakendis ja viilutatult.

 

·         Edami tüüpi juustud on pärit Hollandist, nimetatakse ka hollandi tüüpi juustudeks. Need on poolkõvad juustud, maheda maitsega, augustus koosneb väikestest silmakestest. Tuntud hollandi tüüpi juustud meie müügilettidel on Saaremaa Edam, Eesti Juust Originaal (E-Piim), Hollandi leib, Pühajärve juust.

 

·         Gouda tüüpi juustud on lähedased Edami tüübile, nimi tuleneb Hollandi linna järgi. Gouda tüüpi juustude silmakesed on veidi suuremad kui Edami tüüpi juustudel.

 

 

 

·         Tilsiter tüüpi juustud on suhteliselt kõrge piimhappelise kääritamisega, seetõttu on nad veidi hapuka maitsega ning korrapäratu pitsilise augustusega. Need juustud on tuntud ka Vene tüübi all.

 

 

·         Cheddar tüüpi juustud on kõrge piimhappelise kääritamisega, neil on hapu maitse, augustus puudub, värvuselt valged kuni kahvatukollakad. Cheddar tüüpi juustud on eriti levinud Suurbritannias.



Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image109.jpg



Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image110.jpg   Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image111.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image112.jpg   Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image113.jpg

 

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image114.jpg

 

 

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image115.jpg Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image116.jpg

 

 

 

Description: Description: Description: cheese_cheddar.jpg

 

 

·         Esrom tüüpi juustud on nn isepressuvad, seetõttu on neil kõrgem veesisaldus. Nad kuuluvad poolpehmete juustude hulka. Juustude valmimine toimub koos juustulima mikrofloora arenemisega juustu pinnal. Esrom tüüpi juustudel on tugevalt väljenduv, ammoniaaki meenutav lõhn, terav maitse ja korrapäratu, praotaoline augustus.

 

 


Hallitusjuustud valmivad  juustu süstitud teatud hallituseliigi arenemisega juustu sees või pinnal. Olenevalt hallituse tüübist jagunevad sini-, valge-, rohe- ja punahallitusjuustudeks. Sinihallitusjuustud kuuluvad poolpehmete juustude hulka. Juustude lõikekohal on näha hallituskoldeid ning mida rohkem neid on, seda kõrgem on juustu kvaliteet. Sinihallitusjuustud on õrna, määritava või mureneva konsistentsiga ning terava, vürtsise, soolase ja spetsiifilise maitse ja lõhnaga. Kõige tuntum ja kuulsam sinihallitusjuust on Roquefort (rokfoor). Rokfoori hallitus sisaldab penitsilliini.

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image118.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image119.jpg

Description: Description: Description: IMAG0026.jpg

 

Valgehallitusjuustud on pehmed juustud. Hallitus esineb põhiliselt juustu pinnal, maitse on mahedam, võivad olla kergelt seenelõhnalised. Kõige tuntum valgehallitusjuust on Camembert (kamambäär). Eestis toodab hallitusjuustusid Tartumaal Nõo vallas asuv Luke Farmimeierei. Tootmises on valgehallitusjuust Breti Brie ja sinihallitusjuust Breti Blue. Luke Farmimeierei omanik ja juht on Aigar Brett.

     Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image121.jpg                              Description: Description: Description: IMAG0025.jpg                    Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image123.jpg     

 

 

Juustude valmimine ja hoidmine toimub soolvees. Soolvees valminud juust meenutab kohupiima, koorik puudub, maitse on soolane. Tuntuim esindaja on Kreeka päritoluga Feta juust, mille tooraineks oli aastasadu lambapiim. Pärast Euroopa Komisjoni otsust tohib fetat valmistada ainult teatavates Kreeka piirkondades ning range tootekirjelduse kohaselt. Tänapäeval valmistatakse Euroopas hulgaliselt soolvees valmivaid juuste lehmapiimast, nende maitse on originaal Fetaga võrreldes pisut mahedam.

 

Eelkõige sobib Feta salatitesse, kuid ka pirukatesse, liharoogadesse, kala kõrvale ja leivamäärdeks. Feta on müügil pappkarpides ja ka kuubikutena õlis.

Eestis toodavad soolvees valmivaid juuste  Vigala Piimatööstus OÜ Raplamaal ja Valio Eesti AS.

 

Brõnza on lambapiimast valmistatud, soolvees valmiv juust. Eestis toodab OÜ Merriba lehmapiimast Kaukaasia juustu Brõnza

 

Description: Description: Description: Greek_Feta_Mevgal_Pack.jpg





Description: Description: Description: brõnsa.png  Description: Description: Description: brõnsa2.jpg

 

Toorjuustu valmistamiseks sobiva rasvasusega piim pastöriseeritakse, lisatakse juuretisena piimhappebakterite kontsentraat. Seejärel lisatakse segule juustupiima kalgendavaid ensüüme. Moodustunud kalgend lõigatakse teralisteks tükkideks, soojendatakse ja segatakse. Töötlemise tulemusena valmib juustutera ja eraldub vadak. Juustutera pressitakse või nõrutatakse ja saadakse teraline kohupiimataoline mass- toorjuust.

Toorjuustud on pehmed ja suhteliselt veerikkad. Nende tootmisel jääb ära pikk järelvalmimisperiood ehk laagerdumine. Sõltuvalt kasutatud piima rasvasusest on toorjuustud erineva kalorsusega. Müügil on väherasvaseid ehk light-variante ja kaloririkkaid toorjuuste. Toote rasvasus määrab ka toorjuustu konsistentsi. Toorjuustude mitmekesistamiseks kasutatakse erisuguseid lisandeid: ürte, köögivilju jm.

Toorjuust sobib juustukookidesse, pirukatäidistesse, dessertidesse ja võileiva katteks. Laialt tuntud toorjuust on Piladelphia. Eestis toodavad toorjuustusid Tere AS, Maag Piimatööstus AS.

 

Leibjuust on lehmapiimast valmistatud lühikese valmimisajaga, kõrge toiteväärtusega ja kergesti omastatav toorjuust, mille pind on kahepoolselt kergelt pruunitäpiliseks küpsetatud.Leibjuust on pärit Lapi köögist, kus algselt valmistati seda põhjapõdrapiimast, nüüd lehmapiimast.  Ahjus üleküpsetatuna saab leibjuustust suurepärase desserdi, mida traditsiooniliselt serveeritakse soojalt koos murakamoosiga. Täiendavalt üleküpsetatud toorjuust muutub konsistentsilt pehmeks ja hamba all kergelt kriuksuvaks. Juust on eriline selle poolest, et ta ei sula kuumutamisel.


Description: Description: Description: toorjuust3.png

Description: Description: Description: Nimeta.png

Description: Description: Description: t2_juustoleip_hyla_220g_3703.jpg

Description: Description: Description: ahja.jpg


Mozzarella
juust on piimhappekäärimisega pehme toorjuust, mida  esialgselt valmistati Itaalias Napoli regioonis ja ainult vesipühvlipiimast, hiljem hakati tootma ka lehmapiimast. Traditsioonilist mozzarella juustu müüakse kilepakendis koos vedelikuga, mis koosneb veest, millele võib olla lisatud soola. Mozzarella juust on koorikuta, kuid pehme väliskestaga, sile, läikiv, piimvalge värvusega, pehme konsistentsiga, veidi elastne toode. Juustul on veidi hapuka piima lõhna. 


Delikatess mozzarella on struktuurilt õrnem ja konsistentsilt pehmem.


Mozzarella on eelkõige tuntud pitsajuustuna, sobib ka kuumade võileibade kattena  ja ahjuroogade katteks ning on suurepärane lisand salatites.

Description: Description: Description: vandra_moz_del.jpg Description: Description: Description: vigala_mozarella.jpg

Description: Description: Description: mozzarella_tere.png


Kreemjuustude
tuntuim esindaja on Mascarpone. Kreemjuust on toorjuustust kreemjama konsistentsiga, veidi hapuka maitsega koorene toode. Kasutatakse nii soolaste kui magusate roogade, sealhulgas tiramisu valmistamiseks. Eestis valmistab Mascarpone kreemjuustu Vigala Piimatööstus.


Description: Description: Description: mascarpone.jpg


Algtooraineks on tavaline naturaaljuust, mida teatud temperatuuril sulatatakse. Rikastamine koore või võiga annab suurema rasvasisalduse ning koorese maitse.  Enamik sulatatud juuste on pehmed ja poolpehmed. Tooted pakitakse väikepakendisse ja on müügil ka viilutatuna, mistõttu on neid väga mugav kasutada. Sulatatud juust on asendamatu võileivamääre, samuti sobib püreesuppidesse, kastmetesse ja küpsetistesse.


Eestis toodetakse laias sortimendis erinevate lisanditega sulatatud juustusid- küüslauguga, tilliga, seentega, singiga, krevettidega jm. Eesti tuntuim sulatatud juust on  traditsiooniline Merevaik.

Description: Description: Description: valio_atleet_sulatatud_juust_originaal_small.jpgDescription: Description: Description: eestijuust_sulj_punane.jpgDescription: Description: Description: merevaik.pngDescription: Description: Description: merevaik_viil.png


Suitsujuustu
valmistatakse põhiliselt sulatatud juustust- kuum juustusegu valatakse pakendisse ning suitsutatakse. Pakendina kasutatakse suitsu läbilaskvat pärgament- või kileümbrist. Suitsujuustu toodetakse ka naturaaljuustust- umbes poolekilosed juustutükid pannakse ahju, kus juust imab madala soojuse käes suitsu (parim on naturaalne lepasuits). Suitsujuust on müügil ka viilutatult.

 

Description: Description: Description: atleet_viilupakk_suitsutatud.jpgDescription: Description: Description: saaremaa_kadaka.pngDescription: Description: Description: suitsujuust_vorst.pngDescription: Description: Description: sigar.pngDescription: Description: Description: sigar.png

 

 

 

 

Sõir on Eesti ja Läti köögis traditsiooniline laagerdumata kohupiimajuust.Sõira valmistamiseks tuleb piim kuumutada keemiseni, lisada kohupiim ja kuumutada madalas kuumuses, kuni eraldub vadak. Saadud kohupiimamass panna sõelale, nõrutada korralikult, lisada sulavõi ja segada. Maitsestada soola ja köömnetega. Saadud segu kuumutada paar minutit, panna vormi ja hoida serveerimiseni külmas. Eestis valmistab sõira OÜ Merriba Tallinnas.

 Juustutooteid, mille valmistamisel on kasutatud aineid piima koostisaine täielikuks või osaliseks asendamiseks, võib nimetada: juustuladne toode taimse rasvaga. Nende toodete märgistus peab olema tarbijale arusaadav- toote nimetus peab olema ühesuuruses kirjas ja moodustama terviku. Sama nõue kehtib ka teistele taimseid rasvu sisaldavatele piimatoodetele- kohukesed, jäätis jm.

 

 

Tofu on sojaubadest valmistatud toode, mis sarnaneb juustule. Tofu pärineb Hiinast ja on seal tänapäevalgi igapäevane roog. Tofu saamiseks lisatakse sojapiimale mõnd hapet (nt sidrunimahla) ja kallerdades eraldubki tofu. Enne vormidesse valamist võib segu maitsestada- tilliga, köömnetega, paprikaga, vm. Sõltuvalt nõrutamise ja pressimise pikkusest on tofu saadaval erineval kujul, kõige tavalisem on kõva tofu.

 

Tofu sobib suppidesse, hautistesse, pirukatäidiseks ja võileiva katteks. Tofu on laktoosi- ja kolesteroolivaba.

 

 

 

 

 

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image144.jpg

Description: Description: C:\Users\Kasutaja\Desktop\piim-ja-piimatooted_files\image145.jpg

 

 

 

 

Description: Description: Description: tofu-beijingchina.jpg

 

1.     Miks ja kuidas piima pastöriseeritakse?

2.     Selgita, mis on piima normaliseerimine.

3.     Millist piima/piimatoodet soovitaksid inimesele, kes ei talu piimasuhkrut? Põhjenda!

4.     Milline on kõige olulisem vahe toodetel “kohvikoor” ja “kohvi peale”?

5.     Milliste komponentide lisamine tõstab jogurti kiudainete sisaldust?

6.     Selgita termineid: lõss, pett, vadak.

7.     Selgita funktsionaalse toidu/piimatoote olemust.

8.     Kas võid tohib hoida sügavkülmikus?

9.     Kas või sobib praadimiseks?

10.  Miks tekivad juustule “silmakesed”?

11.  Millist juustu soovitaksid pitsa peale?

12.  Kuidas valmistatakse sulatatud juustu?
 

 

1.     www.tere.eu

2.     www.valio.ee

3.     www.farmi.ee

4.     www.estover.ee

5.     www.saarejuust.ee

6.     www.e-piim.ee

7.     www.piimaliit.ee

8.     www.bono.ee

9.     www.mozzarella.ee

10.  www.balbiino.ee

11.  www.wikipedia.org

12.  Maailma toiduainete entsüklopeedia (Tea Kirjastus, Tallinn 2006)