Helmintoosid
Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemaks. Haiged väsivad kiiresti, nende töövõime langeb.
Ümarussid
Ümarussid on kujult ümarjad. Nende munad valmivad lõplikult, kui nad viibivad mõne aja väliskeskkonnas. Tähtsamad ümarussid on solkmed, piitsussid, naaskelsabad.
Solkmed
Solkmed on keskmiselt 20-40 cm.pikkused roosaka värvusega ümarussid. Nad parasiteerivad inimese peensooles. Munad erituvad koos roojaga väliskeskkonda, kus valmivad. Valminult võivad munad taas sattuda inimese organismi pesemata köögi-ja puuvilja söömisel, reostatud veega, mustade kätega. Ka kärbsed võivad solkme mune levitada. Solkmete eluea pikkus inimese soolestikus on umbes üks aasta. Solkmetest põhjustatud haigust nimetatakse askaridoosiks.
Piitsussid
Piitsussid on ümarad 2-5 cm.pikkused peened niiditaolised parasiidid, parasiteerivad inimese jämesooles ja peensooles, väliskeskkonda erituvad väljaheidetega. Väliskeskkonnas nad valmivad, sattudes sealt inimese soolestikku toituvad nad peremeesorganismi verest, tekitades soole limaskesta vigastusi.
Naaskelsabad
Nimetatakse ka linaluu-ussideks, nende poolt põhjustatud haigust inimesel nimetatakse enterobioosiks. Naaskelsabad on väikesed valged 0,5-1 cm pikkused nugilised. Sageli esinevad parasiidid lastel, kuid tihti ka täiskasvanuil. Naaskelsabad munevad päevas umbes 12000 muna, mis organismist väljudes levivad voodipesule, nahale, püsivad eluvõimelistena põrandal ja esemetal. Kui isikliku hügieeni reegleid ei täideta, võib inimene pidevalt ise nakatuda.
Keeritsussid
Keeritsussid ehk trihhiinid on kuni 4 mm pikkused ussid. Nakatuda võib sea ja teiste loomade halvasti keedetud või praetud liha söömisel, kui see sisaldab lihaskoes eluvõimelisi keeritsusside vastseid. Kõige sagedamini kahjustavad keeritsussid vahelihast ja roietevahelisi lihaseid.
Solkmed
Solkmed on keskmiselt 20-40 cm.pikkused roosaka värvusega ümarussid. Nad parasiteerivad inimese peensooles. Munad erituvad koos roojaga väliskeskkonda, kus valmivad. Valminult võivad munad taas sattuda inimese organismi pesemata köögi-ja puuvilja söömisel, reostatud veega, mustade kätega. Ka kärbsed võivad solkme mune levitada. Solkmete eluea pikkus inimese soolestikus on umbes üks aasta. Solkmetest põhjustatud haigust nimetatakse askaridoosiks.
Piitsussid
Piitsussid on ümarad 2-5 cm.pikkused peened niiditaolised parasiidid, parasiteerivad inimese jämesooles ja peensooles, väliskeskkonda erituvad väljaheidetega. Väliskeskkonnas nad valmivad, sattudes sealt inimese soolestikku toituvad nad peremeesorganismi verest, tekitades soole limaskesta vigastusi.
Naaskelsabad
Nimetatakse ka linaluu-ussideks, nende poolt põhjustatud haigust inimesel nimetatakse enterobioosiks. Naaskelsabad on väikesed valged 0,5-1 cm pikkused nugilised. Sageli esinevad parasiidid lastel, kuid tihti ka täiskasvanuil. Naaskelsabad munevad päevas umbes 12000 muna, mis organismist väljudes levivad voodipesule, nahale, püsivad eluvõimelistena põrandal ja esemetal. Kui isikliku hügieeni reegleid ei täideta, võib inimene pidevalt ise nakatuda.
Keeritsussid
Keeritsussid ehk trihhiinid on kuni 4 mm pikkused ussid. Nakatuda võib sea ja teiste loomade halvasti keedetud või praetud liha söömisel, kui see sisaldab lihaskoes eluvõimelisi keeritsusside vastseid. Kõige sagedamini kahjustavad keeritsussid vahelihast ja roietevahelisi lihaseid.
Paelussid
Nudipaeluss
Nudipaeluss on üks suuremaid soolenugilisi, ta pikkus võib olla kuni 10 m. Nudipaelussi vaheperemeheks on enamasti veis, harvem lammas. Sarvlooma seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihastesse, kus arenevad tangud. Sagedamini leidub tange veise kaela ja rinna piirkonnas. Need on kuni herneterasuurused vedelikuga täidetud põiekesed. Kui inimene sööb toorest või mitteküllaldaselt keedetud või praetud veiseliha, mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss.
Nookpaeluss
Nookpaeluss on 1,5-2 m pikkune, tema vaheperemeheks on siga. Inimene nakatub puudulikult kuumutatud nookpaelussi tangusid sisaldava sealiha söömisel.
Laiuss (laiusstõbi e.difüllobotrioos)
Laiuss on soolenugilistest kõige pikem- isegi kuni 20 m pikk. Inimene nakatub, kui ta sööb toorest, vähe soolatud, halvasti keedetud või praetud kala, milles leidub laiussi vageltange. Laiussi vageltange leidub kõige sagedamini haugis, siias, lutsus, lõhes, forellis, kohas.
Nudipaeluss on üks suuremaid soolenugilisi, ta pikkus võib olla kuni 10 m. Nudipaelussi vaheperemeheks on enamasti veis, harvem lammas. Sarvlooma seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihastesse, kus arenevad tangud. Sagedamini leidub tange veise kaela ja rinna piirkonnas. Need on kuni herneterasuurused vedelikuga täidetud põiekesed. Kui inimene sööb toorest või mitteküllaldaselt keedetud või praetud veiseliha, mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss.
Nookpaeluss
Nookpaeluss on 1,5-2 m pikkune, tema vaheperemeheks on siga. Inimene nakatub puudulikult kuumutatud nookpaelussi tangusid sisaldava sealiha söömisel.
Laiuss (laiusstõbi e.difüllobotrioos)
Laiuss on soolenugilistest kõige pikem- isegi kuni 20 m pikk. Inimene nakatub, kui ta sööb toorest, vähe soolatud, halvasti keedetud või praetud kala, milles leidub laiussi vageltange. Laiussi vageltange leidub kõige sagedamini haugis, siias, lutsus, lõhes, forellis, kohas.
Helmintooside vältimine
Helmintooside vältimiseks tuleb silmas pidada järgmisi ettevaatusabinõusid.
- Kaitsta väliskeskkonda soolenugiliste munadega saastumise eest. Peab jälgima, et veevõtukohtade läheduses poleks käimlaid, prügiauke või muud sarnast. Käimlad olgu puhtad.
- Tarvitades toiduks keetmata köögivilju, marju, puuvilju, tuleb need väga hoolikalt pesta.
- Hoolikalt pesta käsi(seebiga!).
- Kala ja liha süüa hästi keedetult või praetult.
- Kõiki toiduaineid tuleb kaitsta tolmu, kärbeste ja näriliste eest.